911 love-story

Aasta 1991. Esimese klassi poiss silmab ajalehekioski vitriinidel kollase esikaanega väikest brožüüri, mille esikaant ehib eriline punane auto. Selline mudel, mida tänavapildis pole enne nähtud. „Margus H. Kuuse „Väike autoraamat. Porsche“,“ loeb noormees mõttes. Ja sealsamas korjab koolipoiss oma taskuraha kokku ning kollaste kaantega mustvalge sisuga 40-leheküljeline autoraamat libiseb ranitsasse. See oli Siim Mäesalu esimene kokkupuude Porschega.

Siim ja tema Porsche: aeg iseendale

Aasta 1991. Esimese klassi poiss silmab ajalehekioski vitriinidel kollase esikaanega väikest brožüüri, mille esikaant ehib eriline punane auto. Selline mudel, mida tänavapildis pole enne nähtud. „Margus H. Kuuse „Väike autoraamat. Porsche“,“ loeb noormees mõttes. Ja sealsamas korjab koolipoiss oma taskuraha kokku ning kollaste kaantega mustvalge sisuga 40-leheküljeline autoraamat libiseb ranitsasse. See oli Siim Mäesalu esimene kokkupuude Porschega. (Tol ajal oli Porsche Eesti teedel tõeline haruldus, sest teatavasti registreeriti esimene Porsche Eestis 1981 ja järgmine alles 1992. aasta juulis.)

„Nii kummaline kui see ka pole, aga see hetk on mul tänaseni eredalt meeles ja ütleme nii, et minu Porsche lugu on mõnes mõttes justkui lapsepõlve unistuse täitumine,“ tõdeb ta. Täna on Siim tõelise klassiku – 1969. aasta Porsche 911T omanik, mille ta on ise välja otsinud, ostnud, täielikult renoveerinud ning naudib sellega sõidurõõmu nii Eesti kui ka välismaa teedel. „See on tõeline kvaliteetaeg iseendale,“ ütleb ta rahulolevalt.

Unistuste auto Hollandist

Raamatu ostmisest möödus omajagu aastaid, kuni Siimu tee uuesti Porscheni jõudis. „Sattusin lugema ühte foorumit, kus räägiti, et kui tahad osta Porschet, siis pead hakkama selleks raha kõrvale panema,“ meenutab ta.

Kulus veel aastaid ning ühel päeval oligi ta sõbraga Hollandis ja vaatas neid kauneid sõidukeid oma silmaga. Automüüjaks oli puukottades kohalik importöör, kelle suur tagahoov oli USAst toodud autosid täis. Valikus oli nii valmis tehtud kui ka täiesti „mädanenud“ autosid, enam-vähem töökorras masinaid ning eri ajastutest neljarattalisi. „Teadsin, et valmis tehtud autod mind ei rahulda – tahan ikka ise ehitada ja oma kätega putitada ja renoveerida. Täita ise oma unistuse,“ ütleb ta.

Kannatust, aega ja raha

Autode ja sõidukite renoveerimise maailma tunneb Siim väga hästi. Enne Porschet oli tema tehtud tööde nimekirjas nii mõnigi taastatud vana mootorratas. Restaureerimine pole sugugi lihtne töö: peab olema kannatust, aega ja vajalikke kontakte, sest värvimine, tsinkimine, uute juppide soetamine on kõik puhtalt otsimise ja kombineerimise teema.

„Lõpuks läheb sul planeeritust mitu korda rohkem raha ja aega, aga mul oli juba teooria ja praktika selge, mistõttu Porsche renoveerimise plaan mind ei hirmutanud.“

Ja nii, 20 aastat pärast Porsche raamatu ostmist, ta sealt Hollandist ühe pintslirulliga üle värvitud kollase 911-ga tagasi tuligi.

100% originaal

Eestisse jõudes võttis Siim soetatud auto juppideks lahti, käis liivapritsiga üle kõik keredetailid ning puhastas hoolega vahed ja avad.

„Ei tea, kas mõjutas mind see koolipoisieas ostetud raamat, kuid kollaseks ma seda autot ei jätnud – esimese asjana lasin kere üle värvida sama tooni punaseks, nagu mu esimene pilt Porschest oli.“ Punane värv on ka ainuke muutus konkreetselt selle auto juures, mis pole n-ö tehase originaal, kuigi tol ajal valmistati ka seda värvi autosid.

Kõik muud jupid on autentsed. „Kõige olulisem ongi minu jaoks see meelerahu, et kõik jupid, mis auto külge on pandud, on terved ja originaalsed. Mõnda detaili, mis siia peidetud, ei näe ma kunagi, aga teadmine, et see seal on, on juba väärtus omaette,“ ütleb ta. Siimu põhjalikkusest räägib ka fakt, et kõik poldid, mutrid ja muud pisemad detailid puhastas ta hambaharjaga, kuni need läikisid ja tundusid nagu uued. Varuosasid ja detaile otsis ta autoportaalidest nii Saksamaalt kui Ameerikast, aga palju sai ka Porsche Tallinna esindusest.

Renoveerimisaastatel oli Siim Tallinna esinduse püsiklient, külastades müügiletti neli korda kuus. „Iga nädala kolmapäeval jõudsid vajalikud jupid kohale ning järele minnes andsin ühtlasi juba ka uue tellimuse sisse,“ meenutab Siim.

Hetked iseendale

911 juures paelub Siimu enim emotsioon, mida see pakub. Tänapäeva autod on vaiksed ja liiguvad kiiresti, kuid selle auto käivitamine on operatsioon omaette. See on vali, siin on toorest hobujõudu, ehtsat mootorit ja liikumist.

Nüüdseks on Siim autoga sõitnud 15 000 kilomeetrit ja seda mitte sugugi vaid Eesti teedel. „Mul õnnestus sellega sõita Prantsuse Rivieras ja Šveitsi mägedes. See emotsioon, mis sa sealt kurviliselt mägistelt teedelt saad selle autoga, on midagi kirjeldamatut. Kulged mööda teid, nägu naerul – see on täielik aeg iseendale,“ kirjeldab ta ning jätkab, et 911 on midagi, mida peab ise tunnetama, seda pole tihti võimalik sõnades edasi anda.

Siim teab, et tema Porsche on auto, mis ajas kasvatab väärtust. „Lisaks sõidurõõmule meeldib mulle selle auto juures, et kõik on siin parimas korras. Sellel pole ühtegi jama.“

Selleks, et hoida auto tervist, on vaja sellega sõita ja Siimu käes tema haruldused jõude ei seisagi. Ta pole kunagi soetanud endale masinat n-ö trailer queen’iks, vaid kõik sõidukid – olgu need mootorrattad või autod – leiavad tema käes pidevalt sihtotstarbelist kasutust.

Lugu on valminud Porsche 911 60. aastapäevaks

Porsche 911 – kuus aastakümmet puhast vaimustust ja sõidunaudingut. 60 aastat on Porsche 911 olnud sportauto sünonüüm ning palju enamat kui pelgalt transpordivahend. Aastakümnete jooksul on Porsche kujundanud 911 autohuvilistele kultuslikuks klassikuks, hoides seda pidevalt tehnoloogiliselt tippvormis. Kõik need 60 aastat on Porsche juhindunud samast põhimõttest: „Autosõit selle kauneimal kujul.“

Viimati muudetud: 05.01.2024