Euroopa ühes väikseimas riigis taastatakse maailma hinnalisemaid Porschesid

Urban Eriksson – mees, kes kasvatab Porschede väärtust

Vähemalt 70% kõikidest Porschedest, mis kunagi toodetud, sõidavad endiselt teedel. See on fakt. 

Porsche pole kunagi olnud masstootja ja pole seda tänaseni, kuid siiski jääb sel aastal oma 75. aastapäeva tähistava autotootja tootmisajalukku sadu tuhandeid autosid. Seega on 70% endiselt väga suur number. 

Oma ja üpriski suure panuse annab Porsche statistikasse Tartu lähistel toimetav Urban Eriksson ja tema Urban’s Garage. Tõrvandis äratatakse uuele elule aastas 10–15 klassikalist Porschet, mis jõuavad siia pea kõikjalt maailmast. Urbani käe alt on aastatega läbi käinud sadakond väga vana ja haruldast masinat, kokku miljonite eurode väärtuses vara. 

Nõudlus tema teenuse järele (vanade Porschede taastamine) on püsivalt suur, sest erinevalt uutest autodest, mille väärtus esindusest välja sõites pigem kahaneb, kasvab klassikaliste Porschede hind ajas pidevalt. 

Urbani unistus

Urbani huvi vanade autode vastu sai alguse lapsepõlvest. „Isa oli mul hull mehaanik ja leiutaja, veetsime temaga palju aega kodus garaažis ja taastasime ühte vana autot – Volkswagen Kuplat,“ meenutab Urban. Juba tema isa teadis, et Saksa autod üldiselt on head, kuid kõige parem on ikka Porsche, millega ta omal ajal võidu sõitis. „Ja mida mina täna teen – tegelengi oma isa lemmik- ja unistuste autodega – Porschedega,“ muigab ta. 

Urban on sündinud ja kasvanud Rootsis. Eestisse jõudis mees 21. sajandi alguses, mil tuli siia üht tehast üles panema ja kus töötas kuni 2006. aastani. „Juba tol ajal meeldisid mulle ka autod, mida kasutasin n-ö stressileevendajana. Esimene auto Eestis oli Lotus (Opel) Omega, siis tulid mõned Jaapani autod. Oma esimese Porsche ostsin 2006. aastal – Porsche 356,“ ütleb Urban. Nimetatud auto ootab tegelikult tänaseni, et see töökorda tehakse. Seega peab ütlus kingsepa kohta, kes paljajalu käib, ka Urbani puhul igati paika. 

Eriline Porsche kogukond

Peale autode hoiab Urbanit Porschede juures ka seda ümbritsev kogukond – inimesed, omanikud, meeskond. Ta leiab tõsimeeli, et Porsche tõmbab enda poole tarkasid, meeldivaid, abivalmis ja intelligentseid inimesi. „Olen nii mõnegi automargi kogukonnaga kokku puutunud, kellega ma üldse ühist keelt ei leidnud. Kas seltskond oli liiga bling-bling või väga luksusliku elustiili armastajad. Porsche on aga bränd, mis toob kokku teist tüüpi inimesed – kõik on sõbralikud, lahked, abivalmid, sportlikud, kokkuhoidvad – inimesed, keda ühendab Porsche omamise unistus,“ kirjeldab Urban. 

Ja see pole ainult Eestis nii. Ta on nii Eesti, Soome kui ka Rootsi Porsche klubi liige. Lisaks suhtleb tihedalt ka hollandlastega ja sealsete Porschede omanikega. „Käime kõigiga tihedalt läbi, teeme oma klubiüritusi ja räägime loomulikult ka autodest. Eestis on väga hea partnerlus ja koostöö ka Porsche Eestiga, kelle kaudu soetan varuosi ja ajame koos ajalooliste autode jälgi,“ ütleb Urban.

Majandusharidusega autogaraaži omanik

Mehaanikuharidust Urbanil pole, selle asemel on ta lõpetanud majandusõpingud Rootsi koolis. Autode remontimise oskused sai ta nii isa kõrval garaažis nokitsedes kui ka nüüdse karjääri jooksul tööd tehes. „Töökoja omanikuna pead loomulikult oskama ise autosid remontida ja kus vaja, ka käed külge panema,“ lausub ta. Vanasti tegi Urban remonditöid rohkem, nüüd kulub enamus aega telefonis suhtlemisele ja arvuti taga istumisele. „Suhtlen klientidega, näitan töökoda ja teen väga palju uurimis- ja taustatööd autode kohta. Näiteks hetkel uurin, millised peavad olema autoistmed 1961. aasta Porsche mudelil. Tean, et 1948.–1950. aastal olid ühed toolid, 1950–1952 tuli juba teine stiil, 1956.–1959. aastal nähti juba kolmandat tegumoodi,“ täpsustab Urban.

Kogu seda infot kaevab Urban töökoja raamaturiiulitest, mis on äärest ääreni vanu Porsche katalooge, remondiraamatuid ja reklaambrošüüre täis. Sageli pöördub ta ka Porsche muuseumi poole, kuid ega nad väga palju infot välja ei anna. „See on ka mõistetav, sest meeletult palju tehakse autosid järgi. Piltlikult öeldes on mõne mudeli puhul olukord selline, et autosid on täna rohkem, kui neid omal ajal toodeti,“ on Urban hämmeldunud. Seetõttu on oluline hoida autode täpseid andmeid ja spetsifikatsioone rangelt kontrolli all, et välistada massilisi võltsimisi. 

Urbani garaažis on üks korrus täis varuosi, mida ta leiab nii vanakraamilaatadelt kui oksjonitelt üle maailma. Urban valdab vabalt nii rootsi, eesti, inglise kui ka saksa keelt, mistõttu käib ta materjale otsimas eri maade turgudel. Rootsi oli omal ajal väga suur Porsche maa, mistõttu võib sealt leida palju väärtuslikke materjale, doonoreid, samuti varuosi. Saksa keele oskus tuleb Stuttgarti sportautotootja puhul mõistagi kasuks arhiive ja vanu materjale lapates. Palju materjali ja infot jõuab temani ka sõprade ja teiste Porsche kogukondade kaudu.

Käsitööoskus on hinnas

Eriliste vanade autode taastamisel on väga oluline käsitööoskus, mida Eestis vallatakse veel küllaltki suures mahus ja väga heal tasemel. „Mujal Euroopas on autoparandus ja renoveerimine valdavalt automatiseeritud ning varuosasid ja kere tükke mitte ei taastata, vaid tellitakse uued.“ Urbanile aga meeldib taastamine ja renoveerimine, et autole jääks alles võimalikult palju originaalmaterjale ja osasid.  

Väiketootja võlud ja valud

Esimesed Porsched jõudsid Urbanini 2006. aastal. „Siis oli juba vana Porsche nägemine omaette suur sündmus ja emotsioon,“ meenutab ta. 2010 hakkasid tulema juba erilisemad autod, kabrioletid. 2014 tuli esimene Speedster. „Vot seda hetke ma mäletan, see oli väga äge tunne, kui esimest korda nii eriline masin minu töökoja uksest sisse veeres.“  

Järjepanu tööd tehes ja end tõestades, hakkasid töökotta jõudma veel vanemad autod – mõni isegi split window’ga, mida valmistati aastatel 1950–1952. „Toona oli Porsche ikka väga väike tootja ning esiklaasi kumeraks tegemine oli kulukas, mistõttu paigaldati ühe esiklaasi asemel kaks akent,“ selgitab Urban. 

Porsche väiketootja olemust kinnitab ka mehe raamaturiiulitel leiduv materjal, mis koostatud 1951. aasta Porsche mudelite kohta. „Seal on kirjas, et kui ostad auto 1951. aastal, siis siin on nimekiri Volkswageni varuosadest, mis võiksid sobida ka Porschele. Porsche esimene varuosakataloog ilmus alles 1953. aastal ning esimene remondiraamat alles 1954. aastal. Seetõttu on tihti päris keeruline nii vanu autosid taastada, sest materjale ja varuosasid lihtsalt polnud,“ räägib Urban. 

Maailma esimene 911 Targa 

Ka praegu on Urbani töökojas tegemisel mõned väga erilised autod. Üks neist on Porsche 911 esimene Targa mudel. „Tegemist on autoga, mida toodeti enne, kui üldse hakati Targasid tootma. Olen pea 100% veendunud, et tegemist on nii-öelda visioonautoga või prototüübiga enne Targa ametlikku tootmist,“ kirjeldab Urban. Mudeli teeb eriliseks ka selle varustus: sellel on igasugused S-lisad nagu S-pidurid, S-amortisaatorid. Lisaks veel Fuchs-veljed. „Esimene Targa tuli tootmisest välja 1967. aastal. See punane iludus siin on aga väljalaskekuupäevaga 6. juuli 1966. Oluliselt varem,“ lisab ta. 

Rootsi politseiauto 911 

Teine põneva looga masin on üks 911, mis omal ajal teenis Rootsi politseid. Esimene Porsche osteti Rootsi politseile 1965. aastal ja kokku soetati neid 14 tükki. 70ndate alguses lõpetati Porschede ostmine aga ära, kuna see läks liiga kulukaks. Kolm 14st on alles jäänud ja üks neist ootab taastamist Urbani garaažis. „Porsched on politsei autodena kasutuses olnud mitmetes riikides. Teada on, et Soomes olid politsei autodeks 356 mudelid. Samuti on politsei Porschede roolis sõitnud Hollandis, Saksamaal ja Itaalias.“

Mida toob tulevik?

Mõned aastad tagasi suuremasse garaaži kolinud Urban on oma töökoja arenguga rahul ning suuri laienemise plaane pole. Tema juures töötab 24 inimest, kes kõik on õhinaga asja kallal. Tööjõuga pole tal kunagi probleeme olnud – kõik head töötajad on tulnud ise tema juurde tööd otsima. 

„Kui sul on valida, kas töötad mõne autotootja esinduses ja tegeled lihtsustatult öeldes vaid õlivahetuse ja rattamutrite keeramisega või saad oma kätega restaureerida ja ehitada uuesti üles vanu väärtuslikke Porsche masinaid, siis ikka paljud on eelistanud just selle töö iseloomu pärast minu garaaži,“ ütleb Urban.

Küll aga mõtleb mees teenuse laiendamise peale – restaureerimise kõrvalt on plaan hakata vaikselt ka täiesti uusi autosid ehitama. Pilootprojektiga on juba algust tehtud. „Hetkel on mul käsil põnev projekt – elektriline 356 Speedster, mille kõik osad olen nullist valmis ehitanud. Esimene auto on valmimisel ja juba mahagi müüdud. Ja järgmiste vastu on ka huvi juba olemas,“ räägib Urban. Ühe Urbani garaažis valminud elektrilise Speedsteri hinnaks on 400 000 eurot.  

 

Viimati muudetud: 16.10.2023