Võidusõidutehnika seeriatootmisse: aastal 1965 töötas Porsche välja sisemise jahutusega pidurikettad.

„Võidusõite võidetakse pidurdades“ – see tõetera pole mootorispordis siiski alati paika pidanud. 60 aastat tagasi võisid pidurid vabalt võidu maksta, sest need olid nõrgad ja kulusid kiiresti. Hõõrdumise tõttu kippusid pidurikettad kuumenema üle 500 kraadi, mis vähendas nende suutlikkust ja mõnikord tõi kaasa täieliku lagunemise. Võidulootused haihtusid suitsupilvena õhku. Kuni Porsche inseneridel tuli revolutsiooniline idee.

906-8 Bergspyder mäkketõusuvõistlustel

Keegi ei suutnud mäekurude suunas kihutada sellise sihikindlusega nagu erakordselt andekas ja mitmekülgne Gerhard Mitter, kes 1960ndatel aastatel oli mäkketõusuvõistlustel klass omaette. Hooajaks 1965 andis Porsche tema käsutusse tõeliselt erakordse Porsche 906-8 Bergspyderi, millega Mitter võistles tollal üpriski populaarsetel Euroopa mäkketõusu meistrivõistlustel. Minimalistliku konstruktsiooniga auto kaalus vaid 570 kilo, tema 2,0-liitrine kaheksasilindriline mootor arendas üle 190 kW (260 hj). Kuid kõige tähtsam uuendus oli esipidurites, kus kasutati kahekordsete seintega, salajaste puuraukudega kettaid.

Gerhard Mitter 1967. aasta Targa Floriol

Pidurite jahutamise nipp seisneb radiaalsuunalistes kanalites, mis ulatuvad ketta välispinnalt keskmeni ja tagavad õhuringluse, hoides temperatuuri ja aeglustusvõime ühtlasena. Gerhard Mitteril polnud enam vajadust piduritega õrnalt ümber käia, selle asemel sai ta pidurdada agressiivselt, et tagada endale konkurentsieelis ja kasutada julgelt kalkuleeritud lühikesi pidurdusmaid ka pikematel distantsidel.

Kiire tehnikasiire

Mootorispordis end õigustanud lahendused võivad kasuks tulla ka seeriamudelitel – seda põhimõtet järgivad Stuttgardi arendajad algusest peale. Sisemise jahutusega piduriketaste tehnoloogia jõudis seeriatootmisse aga kiiremini kui ükski teine – juba aasta hiljem, 1966. aastal said uue Porsche 911 S-i ostjad selle uuendusliku süsteemi hüvesid pruukida. Praegu on sellised kettad põhivarustuses igal noobelsõidukil.

Viimati muudetud: 16.10.2023