Porsche on rohkem kui seitse aastakümmet olnud sportautotootja. Kuid tehnikauuendused Porsche nime all ulatuvad ajas veel palju kaugemale tagasi: Ferdinand Porsche asutas Stuttgartis oma konstrueerimisbüroo 25. aprillil 1931, mil see kanti äriregistrisse. Sestpeale on Porsche nimi olnud tihedalt seotud klientidele tehtavate arendusprojektidega. Tänapäeval jätkab inseneriteenuste edukat osutamist täielikult Porsche AG-le kuuluv tütarettevõte Porsche Engineering, mis pakub uuenduslikke lahendusi ja kõrget digiteerimisalase kompetentsuse taset.

Porsche on oma klientide nimel edendanud tehnilist innovatsiooni juba 90 aastat. Ferdinand Porsche alustatud novaatorlik töö näiteks Volkswageni loomisel jätkub aastast 2001 eraldi ettevõttes nimega Porsche Engineering, mis keskendub tulevaste intelligentsete ja ühendatud sõidukite tehnikale. „Sõidukis ja sõiduki keskkonnas asuva tarkvara tähtsus kasvab kogu aeg,“ selgitab Michael Steiner, Porsche AG juhatuse liige uurimis- ja arendustööde alal ning Porsche Engineeringu nõukogu esimees. „Tänapäeva keerukaim ülesanne on ühendada üksikasjalik arusaamine sõidukitest tugeva tarkvaraalase kompetentsusega. Porsche Engineering on selles osas väga vilunud ja meile väga väärtuslik strateegilise arendustööde partner.“

Insenerid ja tarkvaraarendajad analüüsivad üleilmseid ja kohalikke turutrende, arendavad edasi tehnoloogiaid ja meetodeid, tõukavad tagant uuenduslikke ideid ja viivad need ideed oma klientide tarvis seeriatootmisse. „Tänu varajasele alustamisele sellistel aladel nagu elektriautondus ja kõrgepingesüsteemid, kõrgautomatiseeritud juhtimisfunktsioonid, võrgustamine ja tehisintellekt oleme praegu võimelised välja arendama lahendusi homsete mobiilsusvajaduste terves ulatuses,“ lisab Porsche Engineeringu tegevjuht Peter Schäfer. „Me oleme arenenud konstrueerimisbüroost tehnoloogiaettevõtteks.“

Porsche Engineering on loonud ligi 1500 töötajaga rahvusvahelise arendustööde võrgustiku, mis tegutseb Saksamaal, Tšehhi Vabariigis, Rumeenias, Itaalias ja Hiinas. Sellele kompetentsusele toetub mitte ainult emafirma. Strateegilise partnerina arendab Porsche Engineering uusi, tulevikku vaatavaid süsteeme ja funktsioone ka teistele Volkswageni kontserni markidele, muudele autotootjatele, autotööstuse allhankijatele ja isegi autotööstuse välistele ettevõtetele.

Ja täpselt nagu 90 aastat tagasi peab moodsate lahenduste väljatöötaja astuma olevikust üks samm ees. Ferdinand Porsche oli teerajaja uute mehaaniliste sõidukite ja sõidukisüsteemide loomisel, tänapäeval ühendab Porsche Engineering selle traditsiooni sügava digitaalteemade alase kompetentsusega. Ehkki võimalused on hoopis teistsugused kui 90 aastat tagasi, jääb missioon samaks: välja töötada tuleviku mobiilsust.

Porsche Engineering

Porsche Engineering Group GmbH on autotööstuse rahvusvaheline tehnoloogiapartner. Dr. Ing. h.c. F. Porsche AG tütarettevõte töötab oma klientide jaoks välja intelligentseid ja ühendatud tulevikusõidukeid, sealhulgas funktsioone ja tarkvara. Ligi 1500 inseneri ja tarkvaraarendajat on pühendunud uusimatele tehnoloogiatele, näiteks kõrgautomatiseeritud juhtimisfunktsioonidele, e-mobiilsusele ja kõrgepingesüsteemidele, ühenduvusele ja tehisintellektile. Nad kannavad Ferdinand Porsche poolt 1931. aastal asutatud konstrueerimisbüroo traditsioone tulevikku, töötades välja homsete sõidukite digitaaltehnoloogiaid. Seejuures ühendavad nad sügavutimineva sõidukialase kompetentsuse digitaalse ja tarkvaraalase asjatundlikkusega.

90 aastat Porsche inseneriteenuseid – verstapostid

Ettevõte

1931: Porsche konstrueerimisbüroo asutamine

25. aprillil 1931, ülemaailmse majanduskriisi tipul kanti Stuttgarti äriregistrisse ettevõte nimetusega Dr. Ing. h.c. F. Porsche Gesellschaft mit beschränkter Haftung, Konstruktion und Beratung für Motoren- und Fahrzeugbau (Dr. Ing. h.c. F. Porsche osaühing, mootori- ja sõidukiehituse konstrueerimine ja konsultatsioonid). Lisaks Ferdinand Porschele, kes investeeris alustavasse ettevõttesse 24 000 riigimarka, said partneriteks tema väimees Anton Piëch ja Adolf Rosenberger, kes kumbki panid sinna 3000 riigimarka. 1930ndatel aastatel kujunes Porsche firmast üks olulisemaid autotehnoloogia tugisambaid, mis samal ajal sillutas teed ka massilisele autostumisele Saksamaal.

1961: Porsche katsepolügooni rajamine

1950ndatel aastatel muutus sõidukite väljatöötamine järjest keerukamaks ning viis otsuseni ehitada spetsiaalne katsepolügoon, mis projekteeriti vastavalt katseosakondade soovidele. 16. oktoobril 1961 löödigi kopp maasse Weissach-Flachtis, Stuttgartist 25 kilomeetrit lääne pool. Sinna ehitati kaks ringrada, aga ka ringikujuline rada (skidpad) autode juhitavuse ja külgkiirenduse mõõtmiseks. Samuti ehitati mitmesuguseid erikattega teid, näiteks löökaukudega ja krobelise kattega lõigud.

Alates 1971: Weissachi arenduskeskuse (EZW) asutamine

1960ndate aastate lõpul hakkasid Porsche Weissachi arenduskeskuse plaanid ilmet võtma. 1971. aasta sügisel kolis kogu arendusosakond, sealhulgas disainibüroo Zuffenhausenist Weissachisse. 1974. aastal hakati ehitama korrapärase kuusnurga kujulise põhiplaaniga hoonet, mis tagas täiuslikud töö- ja koostöötingimused. Järgmistel aastatel EZW muudkui laienes. 1982. aastal valminud keskkonnatehnoloogia mõõtekeskus (MZU) varustati kuue heitgaaside mõõtestendiga. Mootorikatsetuste hoone (PMA) ehitus algas aastal 1983. Mais 1986 avas Porsche tollase maailma moodsaima tuuletunneli. Kolmas ehitusjärk lõpetati 29. septembril 1986, mil valmis kokkupõrkekatsete keskus. Uus rajatis tagas ilmast sõltumatud katsetamisvõimalused ning oli paindlikult kohandatav uute katsevõtetega.

1996: Porsche Engineering Services GmbH (PES) asutamine

Oktoobris 1996 asutati Porsche Engineering Services GmbH kui eraldiseisev juriidiline isik, mis hakkas edaspidi Porsche nimel pakkuma inseneriteenuseid välistele klientidele. Sestpeale on Bietigheim-Bissingen Porsche Engineeringu projektitiimide oluline paiknemiskoht.

2001: Porsche Engineering Group GmbH (PEG) asutamine

2001 aastal asutati Porsche Engineering Group GmbH (PEG) kui Porsche inseneriteenuste keskne valdusfirma. Weissachis asuv ja täielikult Porsche AG-le kuuluv tütarettevõte koordineerib arendusprojekte kogu maailmas. Tänu Porsche Engineeringu Saksamaal ja välismaale asuvate osakondade võrgustamisele on Porsche Engineeringu insenerid võimelised välja töötama lahendusi nõudmiste laiale valikule.

2001: Porsche Engineeringu osakond Prahas

Porsche Engineering tegi esimese sammu välismaale laienemisel aastal 2001, mil avati osakond Prahas. Porsche Engineering Services, s.r.o. on spetsialiseerunud komplekssetele tehnilistele arvutustele ja simulatsioonidele ning keskendub elektriautondusele, ühenduvussüsteemidele, perspektiivsetele juhiabisüsteemidele ja sõidukikonstruktsioonidele, olles nüüdseks võtmekomponent Porsche Engineeringu rahvusvahelises inseneriteenuste võimekuses.

2012: Nardò tehnikakeskuse ostmine

Lõuna-Itaalias Apuulias asuv Nardò tehnikakeskus on maailma autotööstuse üks tuntumaid katsepolügoone, mille omanikus sai Porsche aastal 2012. Sestpeale korraldab selle tööd Porsche Engineering. 700-hektarisel maa-alal on rohkem kui 20 katserada, sealhulgas 6,2-kilomeetine ringrada, 12,6-kilomeetrine ringikujuline kiirusrada, dünaamikapinnad, akustika- ja maastikurajad ning arvukad töökojad. Porsche Engineering pakub ka kohapealseid inseneriteenuseid.

2014: Tütarettevõte Hiinas

Porschel on pikk traditsioon Hiina klientidele osutatavate inseneriteenustega. Selliste projektidega on tegeletud üle 20 aasta. Aastal 2014 asutas Porsche Engineering Hiinasse oma tütarettevõtte. Sestpeale on sealne büroo olnud liideseks kohalike firmadega suhtlemisel, aga ka strateegiline partner Porsche Hiina turu jaoks mõeldud arendustöödele. See keskendub veermikule, elektroonikakomponentidele ja -süsteemidele, katsetuste automatiseerimisele, kiirlaadimisele ja perspektiivikate tehnoloogiate leidmisele.

2016: Porsche Engineering Romania asutamine

Porsche Engineering laiendas 2016. aastal oma asutusesisest kompetentsust digiteerimise alal, asutades Porsche Engineering Romania. Rumeenias Cluj-Napocas asuv tütarettevõte spetsialiseerub tarkvara ja funktsioonide väljatöötamisele ning on tihedalt seotud teiste Porsche Engineeringu üksustega. Katsetusteks on olemas tarkvara- ja riistvaralaborid.

2018: Ostrava büroo Tšehhi Vabariigis

2018. aastast alates tugevdab Porsche Engineeringu kompetentsust tarkvaraarenduse vallas ka Tšehhi Vabariigis Ostravas asuv büroo.

Uuendused „Made by Porsche“

1931: Porsche tüüp 7 Wandererile

Konstrueerimisbüroo sai esimese ametliku tellimuse autofirmalt Wanderer 1931. aasta kevadel. Erakordselt lühikese ajaga konstrueeris Porsche kuuesilindrilise mootori esialgse töömahuga 1,5 liitrit ning sellele sobiva pendelsillaga veermiku. Wanderer W21 ja W22 indeksi all toodetud mudel kandis sisetähist tüüp 7 ning paistis silma oma uuendusliku alumiiniummootori poolest.

Porsche väändvedrudega vedrustus, mida kasutati autoehituses esimest korda, sai veermikutehnikas trendiloovaks lahenduseks.

1933: Porsche tüüp 22 – Auto Unioni võidusõiduauto

Kevadel 1933 palkas Auto Union Ferdinand Porsche välja töötama 16-silindrilise mootoriga võidusõiduautot. Esimesed testsõidud Auto Unioni võidusõiduautoga toimusid novembris 1933, esimesel hooajal aastal 1934 püstitas see kolm maailmarekordit ning võitis mitu mäkketõusuvõistlust ja kolm Grand Prix’ võidusõitu.

1934: Porsche tüüp 60

Tõuge hiljem maailmakuulsaks saanud Volkswagen „Põrnika“ konstrueerimiseks tuli aastal 1934, mil Saksamaa riiklik autotööstuse liit palkas Ferdinand Porsche konstrueerima ja ehitama Saksa rahvaautot ehk Volkswagenit. Aastal 1936 otsustas valitsus ehitada Volkswagen tarvis eraldi tehase, mida kavandama palgati samuti Ferdinand Porsche.

1938: Porsche tüüp 64

Aastal 1938 sai Porsche konstrueerimisbüroo tellimuse Volkswagenilt: töötada Porsche tüüp 60 baasil välja võidusõiduauto osalemiseks plaanitaval Berliin-Rooma võidusõidul. Kevadeks 1939 saidki Porsche insenerid valmis kolm võistluskupeed sisetähistusega tüüp 64. Voolujoonelise alumiiniumkere, kaetud rataste ja Volkswageni täiustatud boksermootoriga auto kaalus umbes 600 kilo ning arendas kiirust üle 140 km/h.

1947: Porsche tüüp 360 Cisitaliale

Esimene sõjajärgse aja suur tellimus tuli Itaalia firmalt Cisitalia. Tulemus, 1947. aastal valminud võidusõiduauto tüüp 360 sai nelikveo ning moodsa veermiku, mis sisaldas topelt-pikiõõtshoobadega esisilda ja kahe liigendiga pendeltagasilda.

1952: Porsche tüüp 542 Studebakerile

Aastail 1952–1954 töötas Porsche välja neljaukselise kandekere ja moodsate pontoonkülgedega sedaani USA autofirmale Studebaker. Porsche insenerid konstrueerisid kolmeliitrise kuuesilindrilise mootori võimsusega 78 kW (106 hj), mida katsetati nii õhk- kui ka vedelikjahutusega variantides.

1973: Pikaealise auto uuringuprojekt

Pikaajalise auto uuringuprojekti (FLA) tellis toonane Saksamaa liitvabariigi teadus- ja tehnikaministeerium ning selle käigus töötati välja muutuvate keskkonnatingimustega kohandatud auto kontseptsioon. Siseindeksi tüüp 1989 all tuntud kontseptauto loodi ressursside võimalikult säästliku kasutamise eesmärgiga. Selle arvestuslik tööiga pidi olema 20 aastat ning läbisõit vähemalt 300 000 kilomeetrit. Algidee sisaldas mitte ainult materjalide eesmärgikohast valikut vaid ka tehniliste komponentide kulumise sihipärast vähendamist.

1981: Koostöö Lindega

Jätkuks planetaar- ja kettülekannete tellimusele usaldas laotehnikafirma Linde Material Handling 1981. aastal Porschele uue põlvkonna kahveltõstukite konstrueerimise. Lisaks sõiduki funktsionaalsele konstruktsioonile pöörasid insenerid erilist tähelepanu ergonoomikauuringutel põhinenud uue põlvkonna juhiistme kontseptsiooni väljatöötamisele.

1983: TAG Turbo vormel-1 mootor

Tänu Saudi Araabia ärimehe Mansour Ojjeh’ rahalisele toetusele sai Briti võidusõidumeeskond McLaren lasta Weissachis enda jaoks välja töötada vormel-1 autole mõeldud turbomootori. Mootor arendas kuni 1000 hobujõudu, debüteeris 1983. aastal ning püsis aastail 1984–1986 sisuliselt võitmatuna, aidates McLarenil teenida kolm sõitjate ja kaks tiimide MM-tiitlit.

1990: Mercedes-Benz 500 E

1990. aastal lõid Porsche insenerid Mercedes-Benzi tellimusel W124 mudeliperekonna eriti võimsa versiooni, mida viis edasi viieliitrine V8, kus iga silindri kohta oli neli klappi. Porsche vastutas kogu projekti eest kuni väikeseeriatootmiseni Porsche Stuttgart-Zuffenhauseni tehases.

1993: Audi Avant RS2

Audi ja Porsche töötasid koos välja universaalkerega võimsa sportliku auto, mida esitleti sügisel 1993 Audi Avant RS2 nime all. 232 kW (315 hj) mootoriga RS2 ehitati Weissachis, kasutades arvukaid Porsche valikust pärit komponente.

1994: Opel Zafira

Kui Opel soovis siseneda kiiresti kasvavale kompaktsete mahtuniversaalide turule, palkas ta 1994. aastal Porsche, et see töötaks välja Astra tehnikal põhineva Zafira. Porsche insenerid konstrueerisid kere kandeosa, kohandasid selle vajadustele jõuülekande, vedrustuse ja elektrisüsteemi ning võtsid enda hoolde ka prototüüpide ehitamise, sõiduki katsetamise ja tootmise kavandamise.

2002: Georg Hackli võistluskelk

Porsche Engineering ehitas kelgutajale Georg Hacklile võistluskelgu, millel ta sai sõidu ajal muuta amortisaatorite seadistust ja sel viisil saavutada suuremat kurvikiirust. Tulemus: „Schorsch“ Hackl saavutas 2002. aasta taliolümpial Salt Lake Citys (USA) hõbemedali.

2007: Cayago Seabob

Veesõidukite valmistaja Cayago toodetav Seabob on akutoitel lõbusõiduk veepinnal ja selle all liikumiseks. 2007. aastal töötasid Porsche Engineeringu insenerid selle tarvis välja kolm elektroonikasõlme: akuhaldussüsteemi, mootori juhtseadme ja graafilise ekraaniga juhtpaneeli.

Alates 2014: Kõrgepingetehnika elektrisõidukitele

Suure võimsusega elektrisõidukite tarvis arendab Porsche Engineering välja ajamisüsteeme ja muid lahendusi, mis põhinevad uuenduslikul 800-voldisel tehnoloogial. Porsche Engineering saab seejuures toetuda rikkalikele kogemustele, mida hangiti näiteks Porsche 919 Hybridiga. Porsche Engineering töötas LMP1-klassi sportprototüübile välja kogu energiasalvestussüsteemi alates mehaanilistest osadest kuni süsteemi täieliku juhtimiseni. 919 Hybridi akusüsteem sillutas teed põhjapaneva 800-voldise arhitektuuri juurutamisele Porsche Taycanis, mis praegu aitab sel elektrisõidukil saavutada silmapaistvaid sõiduomadusi.

2016: Scania S-seeria ja R-seeria

Porsche Engineering töötas Rootsi veoautotootja Scania raskeveokite uute seeriate jaoks välja täiesti uue kabiinide põlvkonna koos juurdekuuluvate tootmisprotsessidega. Neid esitleti aastal 2016. Kasutades ära oma oskusteadmisi ülijäikade ja kergete kerekonstruktsioonide loomisel, töötasid Porsche insenerid välja erakordselt avariikindlate kabiinide kandmiku, pruukides selleks erineva tugevusega terasesorte.

2019: Cayenne Coupé

2019. aastal tõi Porsche avalikkuse ette eduka Cayenne’i kupeevariandi. Porsche Engineering oli selle väljatöötamisel peatöövõtja. Projekt sisaldas täielikku protsesside juhtimist, samuti üksikute sõlmede väljatöötamist, tehniliste omaduste kontrolli ja tuge tootmise käivitamisel. Selle käigus kasutas Porsche Engineering peaasjalikult simulatsioone ja virtuaalseid arendusvahendeid pärissõidukite ja nende komponentide aja- ja töömahuka katsetamise asemel.

Alates 2019: Virtuaalne kõrgtaseme juhiabisüsteemide väljatöötamise metodoloogia

Porsche Engineering lõi simulatsioonikeskkonna, kus saab virtuaalselt „õpetada“ ja katsetada kõrgtaseme juhiabisüsteemide (ADAS) funktsioone. Muude töövahendite seas kasutavad programmeerijad selleks ka mängumootoreid. Mängumootorid on tarkvara, mis oli algselt mõeldud arvutimängude graafiliseks ja füüsiliseks simuleerimiseks, kuid tänu sõiduolude realistlikule jäljendamisele sobivad need ka kõrgtaseme juhiabisüsteemide arendamiseks. Väga lühikese aja jooksul saavad tarkvaraspetsialistid läbi mängida keerulisi liiklusolukordi, muuta nupuvajutusega selliseid parameetreid nagu päikesevalgus, ilmaolud või kaasliiklejate käitumine, samuti jäljendada piirolukordi, mida füüsilistel katsetustel ei saa üldse tekitada või mis on seotud suurte ohtudega.

2020: MAY päikesevarjud

Suure pinna tõttu mõjuvad päikesevarjudele suured jõud isegi nõrga tuule korral. Et tagada üksikute osade ja kogu konstruktsiooni stabiilsust, tehti MAY päikesevarjudega Porsche tuuletunnelis koormuskatseid äärmuslikes tingimustes.

2021: Tuleviku intelligentsed ja ühendatud sõidukid

Tulevikusõidukitel on tajumisvõime, nad suudavad muljeid töödelda, õpivad ja tänu sellele kohanduvad nõudmistele üha paremini. Sõiduk edastab selle info pilveserverisse, kus kogu autopargi andmeid kontrollitakse ja optimeeritakse. Seejärel saadetakse sõidukisse „õhu kaudu“ uued, parandatud ja täiendatud funktsioonidega tarkvarapaketid. Porsche Engineering kui kogu sõiduki väljatöötaja juurutab uued funktsioonid tervikuna, sealhulgas tarkvara, riistvara ja vajaliku võrgu loomise. Oma rahvusvahelises osakondade võrgustikus viib Porsche Engineering kokku sügavutiulatuva asjatundlikkuse tarkvara vallas ning kõikehõlmava oskusteabe juhiabisüsteemide, tehisintellekti ja pilvetöötluse alal.

Viimati muudetud: 16.10.2023